Åarjelsaemien. Sydsamiska

Saemien gïelese jarkoestidh ij ajve baakoej jïh grammatihken bïjre. Tjuara saemien gïelevuekiem jïh kontekstem gaavnedh jïh buektiehtidh åssjaldahkh dej sïjse juhtedh. Jis ij dam buektehth dellie jienebelåhkoegïele aelhkieslaakan maahta jarkoestimmide tsevtsedh, Bierna Leine Bientie jeahta gie leah jarkoestimmiejgujmie barkeme mahte abpe jieliemisnie. 

Bierna Leine Bientie akte dejstie jarkoestæjjijste gïeh leah prosjeektesne Maanagærja jarkoestimmie barkebe. Dïhte laavenjostoeprosjeekte maam Trøndelagen fylhkegærjagåetie jïh Gïelem nastedh stuvreminie ihke maana- jïh noerelitteratuvre saemien gïelese jarkoestidh. Aalkovistie eejhtegh meehtin loeves teekstebiehkieh åarjelsaemien gïelesne gaskeviermeste veedtjedh jïh dejtie gærjaj sïjse lïjmedh, mohte dan mænngan, jaepien 2014 raajeste, jienebh enn 20 jarkoestæjjah leah mahte 80 jarkoestimmide buektiehtamme.

  Eelki mahte goh ohtje gerillabåasarimmie jïh daelie maahta gujhth jiehtedh brigaadine sjïdteme, Morten Olsen jeatja, raeriestæjja gærjagåetesne Tråantesne.

AKTE LEA dam saemien ussjedimmievuekiem gaavnedh mohte dellie aaj såemies saemien grammatihkebiehkieh mah leah vihkeles gorredidh, mij mesnie guektiengiertien baakoehammoe, mij sæjhta jiehtedh veerbem sjïerelaakan syjjehtidh jis göökte almetjh maam akth darjoejægan. Dïhte mij akth maam daaroen tjelmieh jïh bieljieh maehtieh tuhtjedh rovnege lea.

– Guektiengiertien baakoehammoe maahta aehpies årrodh jïh mov maanabealesne idtji dan jïjnjem åtnasovvh. Mohte jis edtjebe dam gorredidh dle tjoerebe dam daelie nuhtjedh, eannan eevre gaarvanadta, Bierna Leine Bientie jeahta.  

Dïhte meala daelie aejkie dam gïelem bååstede vaeltedh maam dejbeeli soptsestin. Dan gaavhtan tjuara vaaksjodh gïelebarkoe buerie kvaliteetem åtna jïh daerpies jïjnjh njaalmeldh barkojne darjodh jïh aaj nuepiem skaepiedidh gellie jarkoestæjjah maehtieh ektesne barkedh. 

– Dovrehkåbpoe sjædta mohte daerpies lea. Dïhte mij akth buerie daelie gosse sïjhtebe gïelem jealajehtedh.

JIS SÆJHTA aelkedh saemien gïelese jarkoestidh dle Bierna Leine Bientie naakenh buerie raerieh åtna.

– Lohkh maanagærjam, gellie aejkieh, jïh baajh dellie gærjam årrodh. Tjaelieh teekstem vihth dov jïjtse baakoejgujmie jïh guktie datne ussjedh. Nimhtie maahtah buektiehtidh dov saemien vuekine jarkoestidh.

Båetijen jaepide Morten Olsen Haugen, gærjagåetesne Tråantesne, veanhta medtie 15 saemien jarkoestimmieh fïerhten jaepien. Eejhtegh leah sutnjan jiehteme aerebe leah gaajhkide dejtie gärjide lohkeme mij åarjelsaemien gïelesne gååvnesin, viht jïh viht. Daelie dan gellie maana- jïh noeregærjah åarjelsaemien gïelesne eah asth gaajhkh lohkedh jallh eah hïnnh gaajhkh gærjah vueptiestidh.

– Åarjelsaemien maanah reaktam utnieh ovmessie aamhtesi bïjre lohkedh. Dah edtjieh maehtedh saemien gïelesne tsællodh, juelkietjengkerem vuartasjidh jïh giertiesijjesne vuertedh, Haugen jeahta. 

 

TEEKSTE PIA SJÖGREN GUVVIE ANNE-GRETHE LEINE BIENTIE

 

Geehth ij skandinaavijengïelh tsevtsieh!

Jiehtege ”gå på vägen” maahta jarkoestimmine ”geajnoen nelnie vaedtsedh” sjïdtedh. Mohte dellie lohkije kaanne funterde mannasinie tjuara dan geajnoen nelnie vaedtsedh balanseeredh. Båeries vuekie ”geajnoem vaedtsedh” buerebe lea.

”Han bröt avtalet och kom inte” maahta ”sjïehtedimmiem tjööpki jïh idtji båetieh” sjïdtedh mohte saemien gïelesne buerebe ”Idtji båetieh guktie mååhtedigan” (”Han kom inte som de hade avtalat”) ihke skandinaavijen gïelh eah edtjh saemien gïelem tsevtsedh. 

Ussjedh adjektijvi baakoehammoej bïjre!

Gosse adjektijvh tradisjonelle vuekine nuhtjieh dellie baakoehammoeh jearohke jis adjektijve attributijven jallh predikatijven haamoem vaalta. ”Det är en svart hund” sjædta ”Dusnie tjeehpes bïenje” mohte ”Hunden är svart” jarkoestibie ”Bïenje tjååhpehke”.

Måjhtah guektien giertien baakoehammoe!

”Vuelkiejægan jïh gaavnijægan eeselen miesiem vïedteldahkesne oksen uvte, dam noelijægan.” Dïhte biehkie bijpelistie jïh soptseste dan bïjre gåessie Jesus lea Jerusalemese båeteme. Svïenske gïelesne: ”De (två) går och hittar (de två) åsnefölen bundna framför dörren, de lösgör dem (de två)”.