Belongings är ett utbytesprojekt för kurdiska och samiska författare och ett samarbete mellan Tjállegoahte och Wêjegeh Amed i Turkiet som avslutas 31 mars 2023. Projektet finansieras av Sveriges generalkonsulat i Istanbul, Sametinget, Kulturrådet, Region Norrbotten och Institutet för språk och folkminnen.
Här nedan kan du läsa ett utdrag av en av de kurdiska texterna som har översatts till Belongings-workshopparna.
‘Juohke ruoktu skuvlan, máinnas juohke eahkeda…’
Sur gielda lea organisereme ‘Máinnastaneahkediid’, mat lágiduvvojit ovtta beaivvi vahkkus muhtin guovlluolbmo ruovttus. Dát kulturprográmma álggahuvvui joatkkan ‘Every home a school, a fairy tale each night’-nammasaš prošektii.
Jagis 2007, girji mas lei máinnas juohke eahkedii, mas gárte 365 máidnasa, čohkkejuvvui dán prošeavtta siskkobealde. Váldomihttun prošeavttas lei addit kurdalaš mánáide, geat orrot gávpogiin ja eai leat guldalan máidnasiid eatnigiellaseaset, vejolašvuođa gullat kurdalaš máidnasiid etniideasetguin ja áhčiideasetguin, veahkehit sin oahppat máidnasiid ja loktet sin giella- ja kulturberoštumi.
Eará mihttu prošeavttas lei ealihit árbevieru mii lea jávkame kurdalaš bearrašiin. Dán olis álggii gielda organiseret ‘máinnastaneahkediid’ ovtta beaivvi vahkkus eaktodáhtolaš bearrašiiguin.
Áiggiin go teknologalaš neavvut nugo telefovdna ja rádio ja interneahtta eai lean vel boahtán eallimiiddáseamet, lávejedje kurdalaččat galbma dálveeahkediid čoahkkanit ruoktot ustibiiddisetguin, fulkkiideasetguin ja ránnjáideasetguin ja humadit. Árbevirolaš kurdalaš álbmotpoehtat, gohčoduvvon dengbejan, láveje lávlut árbevirolaš kurdalaš lávlagiid, maid gohčodit kilaman. Máinnasteaddjit lávejedje muitalit čohkkejuvvon jovkui muitalusaid ja máidnasiid mat ledje muitaluvvon čuđiid jagiid. ‘Sevbuhêrk’ lei okta eanemus mihtilmas ja rievddakeahtes sárgosiin diekkár eahkedis, ja dat lei go doppe ledje njunuš eallilan olbmot, geat gudde ‘Rûsipî’ namahusa, geaid árvvus atne ja geaid sániid ja rávvagiid vuhtiiválde servodagas.
Vaikko dát árbevierru ain eallá muhtin guovlluin, de goitge stuorát gávpogiin, nugo Diyarbakıris, orro televišuvdna ja interneahtta buktán loahpa dán árbevirrui.
Duvle álggahii Sur gielda ‘máinnastaneahkediid’-prográmma ulbmiliin ealáskahttit dán árbevieru erenoamážit kurdalaččaide gávpogiin.
Okte vahkkus, sátnejođiheaddji Abdullah Demirbaş, servodatjođiheaddjit ja muhtin kurdalaš oahpaheaddjejoavku, dutkit ja dengbejat, fitnet muhtin eaktodáhtolaš bearraša guossis Sur-guovllus ja návddašit hávskis eahkeda kurdalaš lávlagiiguin ja máinnastemiin ovttas bearašlahtuiguin ruovttus gos leat guossis.
Dán vahkku lea joavku Şeref Alpergina bearraša guossis, Sura Savaş-ránnjágottis, mii ovdal lei gulustuvvon Korea-ránnjágoddin.
Alpergina bearraša guossin leat earet eará Mıgırdiç Margosyan, armenialaš čálli Diyarbakıris eret, čálli Şeyhmus Diken, Mazhar Zümrüt, dutki Mehmet Gönden, dengbej Mehmet, Mona, durkalaš inšenevra ja nuorra kurdalaš čálli Mirad Gundik.
Guossit, geat galget eaktodáhtolaš bearraša guossái, váldojit vuos váimmolaččat vuostá Sur gielddaviesus sátnejođiheaddji Abdullah Demirbaş ja várresátnejođiheaddji Gülbahar Örmek bokte.
Dá lea movt Abdullah Demirbaş čilge ‘máinnastaneahkediid’-prošeavtta Voice of America guldaleddjiide:
“Dáinna prošeavttain háliidit ealáskahttit sihke bearraščanastumiid ja ránnjágottiid oktavuođaid nugo ovdalaš áigge. Min álbmogis lea iežas áidnalunddot historjá, kultuvra ja giella, ja háliidit sin oamastit ja suddjet dáid árvvuid. Háliidit maiddái ođđa buolvvaid beroštumi kurdalašvuhtii lassánit.”
Sátnejođiheaddji ieš lea maiddái ovddeš oahpaheaddji ja son muittuha min ahte oahpahus kurdalašgielas lea lobiheapme skuvllain Durkkas. Lasiha ahte máinnastaneahkediiguin maid lágidit, háliidit ráhkadit positiiva beavttu ruovttuin gos fitnet ja sávvá ahte dát eahkedat doibmet lávkin kurdalašgiela oahppama guvlui.
Şerif, guossoheaddji, dearvvaha gussiid olgouvssa luhtte ja láidesta sin beaivelatnjii, gos son galgá guoimmuhit sin.
Stuora lanja, viesus gos ‘máinnastaneahket’ galgá leat, leat seainnis seaidnái bierggastan stuora boalstariiguin. Go guossit leat gávdnan sajiideaset láhttis ja dearvvahan guhtet guoibmáseaset, de álgá eahkeda prográmma. Sátnejođiheaddji Demirbaş doallá álggahansártnis ja giitá guossoheddjiid guoimmiheami ovddas.
“Mii leat velggolaččat etniidasamet stuora giitevašvuođa, sin dihte beassat ságastit giellamet. Min madrasain lea maiddái leamašan stuora sajádat giellamet ja kultuvramet birgemis otná beaivái, ja seamma ládje min dengbejsain, ja rádiostašuvnnain mat sáddejit guhkkin eret…”
De lea kurdalaš oahpaheaddji vuorru ságastit, ja son álgá čilgemiin ‘Şevbuhêrk’-eahkediid dehálašvuođa kurdalaš kultuvrras:
“Olbmot eai čoaggan nu go ovdal lávejedje, eai juogat váivviideaset, váttisvuođaideaset ja illubottožiiddiset…”
Ja dasto lohkagoahtá kurdalaš oahpaheaddji ‘Gumpe ja rieban’-máidnasa, kurdalašgillii…
Eará vierru máinnastaneahkediin lea guossohit guovllu šaddosiid ja goikaduvvon šaddosiid. Njálgga šaddosat ja guossoheapmi, ovttas čáppa máidnasiiguin ja lávlagiiguin, orro njálgudeame vuoiŋŋa vel eanet.
Guossoheaddjit leat bidjan lihtiid dievva pestil (bastêq), árbevirolaš kurdalaš snoahpamuša ráhkaduvvon mustas ja nisojáfus, valniehtte churchkhelas (meşlur), valnihtiin, hasselnihtiid, mándeliid ja njálgáid gussiid ovdii. Guossohettiin guossoheaddji dadjá, “Álggaheatnot dán eahkeda njálgát, vai ságastallameamet mat čuvvot leat njálgábut go honnet…”
Ovdalaš áigge, giliin, eai ožžon nissonat searvat dievdduid čoagganemiide dakkár eahkediidda. Dát lea mihtilmasvuohta árbevirolaš kurdalaš bearašhuksehusas. Muhto, dát prográmma addá maiddái vejolašvuođa rastet dakkár málliid. Dán eahkeda leat 45 guossi obbalaččat, goitge leat duššo 15 nissona.
Dálu nissonat ledje maiddái čohkkedan guhkás maŋábeallai lanjas, dievdduid duohkái, ja sis ledje vilges oaiveliinnit, nugo árbevirolaš kurdalaš nissoniin. Nissonat eai oro nu mielas oassálastit ságastallamis. Vaikko diehtá ahte čuđiid jagiid meannudanmálle ii rievdat ovtta eahkedis, de sátnejođiheaddji goitge geahččala vuorbbis, ja jearrá sis jearaldagaid, oččodit sin ságastallamii. Vuorraseamos nisu vástida jearaldagaide. Nuorat nissonat bealisteaset eai ságas dán birrasis, gos leat dievddut eanetlogus, eai hálit jienaideaset gullot.
Kurdalaš máidnasa maŋŋel lea dengbej Mehmeta vuorru. Son lokte gurut gieđas, bidjá dan bealjis badjel, geassá vuoiŋŋahaga ja lávlugoahtá boares lávlaga man namma lea ‘Keça Simoqî’.
Guossoheaddji, Şerifa, unnit mánát čohkkájit áhččiset bálddas ja guldalit dengbeja hirbmat beroštumiin ja sáhkkiivuođain.
Dovddus armenialaš čálli ja dán ránnjágotti ovddeš ássi, Mıgırdiç Margosyan, otná eahkeda eallilan olmmožin, ságasta maŋŋil dengbeja ja muitala muitalusaid eallimisttis.
Čálli, guhte bajásšattai dán ránnjágottis dassážii go lei 12 jahkásaš, ja de migrerii Istanbulii, ságastišgoahtá mánnávuođastis. Dadjá sutnje lea hui hirpmahuhtti bovdejuvvot guossin dakkáraš eahkedii. Su čalmmit ganjaldišgohtet ja su jietna doarggista go joatká ságastit.
“Dát dolvot mu 50 jagi maŋos áiggis, dát šaddosat, dát vuoigŋa, dát máidnasat… Go ledjen mánná láviimet dálveeahkediid čohkkát liegga uvnna birra ja min vuorrasat lávejedje muitalit midjiide muitalusaid deportašuvnnas, nie nuorran, dieđusge, eat ipmirdan mas sii ságastedje. Ollu eahkediid eadnámet ja áhččámet čieruiga maŋŋel go leigga nohkkadan min… ” Su sánit darvánit čoddagii ja su gatnjalat golget ámadajustis, ii nákce loahpahit sártnis…
Gahččá dengbej Mehmetii sihkkut ahkidis vuoiŋŋa ja movttiidahttit olbmuid, ja son lávlugoahtá hávskes lávlaga.
De Şeyhmus Diken, čálli Diyarbakıris eret, giitá buohkaid geat leat searvan eahkedii čuovvovaš sániiguin:
“Háliidan giitit sátnejođiheaddji ja kurdalaš giela ja kultuvrra lihkadusa go lágidedje dán vejolašvuođa gullat dengbeja jiena loktaneame dán gávpoga gáhtain ja ruovttuin, ovttas kurdalaš máidnasiiguin.”
Kurdalaš dutki Mehmet Gönden maiddái doallá oanehis sártni, mas dulko sosiála váttisvuođaid oskkolaš geahččanguovllus. Guossit, geat leat duhtavaččat go dát eahket, mii lea guođđán bissovaš muitogovaid, lágiduvvo juohke vahkku, guođidettiin dán ruovttu giitet Şerefa ja su veaga árvvasvuođasteaset.
27.02.2011
Xecîcan Farqîn
https://www.dengeamerika.com/a/sere-eve-cirokek-her-malek-dibistanek-117013823/1115448.html?withmediaplayer=1
Författare: Hatice Kamer
Översatt till nordsamiska