Ságastallam Elli-Karin Pavvalijn

Muv ieddne lij riek tjiehppe giehttot juohkkalágásj giehtojt.  Ja da vuoras ulmutja ma lidjin aj sijdan. Mån oahppiv unna nejtsutjin juo gulldalit dajt. Ja mij manájma tjoahken dåk ålos muhttijn. De muv rádna javllin: ”Ep desti maná. De lip dal gallánam uddni.” Men mån máhttsiv aktu ruoptus daj lusi, ja sihtiv gullat vaj giehttu ájn ienebuv.

Ja giehto, da ällim nåv at daj galgaj balldet mánájt. Dallusj ájge luondon gávnnujin umasse vádá. Jávre, jågå ja diedon tjádjánit aj, dat lij oahppo. Muv rádna javllin muhttijn dat lij balldet. Men mån ittjiv dåbdå at dat lij balldet. Dat lij oahppat. Ja muv rádna javllin: ”Gåk dån mujtá Elli-Karin? Le gus tjállám?” Mån iv la tjállám. Men márjju lij dat at unnagattjan juo gávnnuj dat at sihtiv gullat ienebuv. Mån lav uddni nåv ávon gå lav mån oadtjum oahppat dajt ja at bissu mujna mujton.

Gå mån giehtov dajt muhttijn, de mån mujtáv dajt vuoras ulmutjijt. Ja vuoras ulmusj sjaddá riek ávon gå mánná sihtá gullat. Mån ájádaláv, sämmiláhkáj la munji uddni. Mujna l sämmi dåbddo degu dajn vuorasulmutjijn gå mån lidjiv mánnán. Dat la dárbbo at da dålusj ájggásasj giehto oadtju bissot buolvas buolvvaj. Nåv mån ájádaláv, ja sávav at nåv luluj sjaddat boahtteájge.

Le gus dujna favorijtta mujtto vaj giehtto duv iednes?

Mujna l dat álu årrum muv mánnávuodas dat giehtto Nejtsusj ja mánno. Ja dat la duohta, dat ij la aktak ber giehtto. Ja ájn vil uddnik gå la dievvamánno, de mån tjuojgav ålggon. Da lidjin juohkkalágásj giehto. Muhttijn giehttun dal diedon stáloj birra.

Gå dån giehto, dåbdå gus jut dån la riek lahka duv iedne?

Dåbdåv diedon. Ja álu álkkep gå sámegiellaj galgav giehttot. Men aj gå galgav jårggålit dárogiellaj. De sjaddá gássjelabbo, låsep munji jårggålit dajna gå giehtojt lav mån gullam julevsámegiellaj. Vájku vikka ja gähttjala, dat ij la sämmi. Dat ij boade nåv lahka degu iednegiella, äjgádij giella.

Sihti gus suv giehttot vaj giehtoj ber navti?

Mån sihtiv ja sån giehtoj. Sämmi da vuorrasa ma lidjin birra. Ja diedon dallusjájge, ällim má miján aktak ietjá, ståhkat ja dahkat iesj ståhkamábnnasijt ma gávnnujin luondon. Miján ällim oassto ståhkamoame. Dagájma gerdajt ja dagájma bednagijt, boahttsujt ja nåv. Mij oattjojma ietja huomahit majt dal uddni galggap ja dale nåv. Ja diedon gå stuorábu sjattajma de váttsijma mälggadabbuj ja mälggadabbuj. Tjåkkijma muorjijt ja dale nåv, ja oakkojma ja båskåjt viettjajma.

Le gus ienep luondulasj giehttot ja gulldalit gå la luondon?

Le diedon. Ja gå galggi juojddá válldet, muorajt jali majt tjoagget. De galggi gahtjat: ”Oattjov gus mån?” ja sämmá gå galggi årrot ijáv: “Oattjov gus mån dánna ijástit?” De ådin nåv buoragit. Ja sämmá ábnnasijt. Suojnijt, gájkka majt galggi luondos válldet. Dån galggi gahtjat: “Oattjov gus?” Dån i dárbaha tjavgga, dån ájádalá iesj jus oattjo válldet. Sämmá guole ja gájkka.

Ja gå la válldám muorjijt, ábnnasijt, de dån gijtá. Men dån ittji galggam gájkka válldet at galgaj báhtset. Ja de gijttet gå vuolgá dat bájkes. Ja dat la munji viessomájge tjuovvum. Ja dat la riek tjábbe. Gijttet ja gahtjat.

Dat la dakkár máhtto mij vijddábut manná giehtoj milta.

Le diedon. Mån jáhkáv dat gullu degu álggoálmmugijda. Ájádallat vaj báhtsá maŋep buolvajda. Maŋep buolva aj galggi oadtjot ávkev luondos.

Dån la nåv árvas duv máhttudagájn, dån juogá ietjat máhttudagáv ja giehtojt iehtjádijda nåv árvasláhkáj.

Dasi mån lijkkuv. Ja gå mån oattjov giehttot. De mån sávav dat bissu boahtte buolvajda. Ja sämmá mån lav oahppam mánáj barggat sámeskåvlån, ja nuoraj barggat aj. Dat vaddá munji nåv ålov, ja munji árvov. Ja dajna mån giehtov ja sidáv årrot siegen, at dat báhtsá boahtte buolvajda. Ja márjju gávnnu nágin mij giehttu.

Dádjadi gus máná álu ienebuv majt jáhkkep?

Ienebuv gå mij jáhkkep. Ja de munji l dat buorre jus gahtji, de mån máhtáv tjielggit dajda. Men da älla ållo ma gahtji, sámegielan. Muv mánnávuodan, diedon jus ájádalájma, de gahtjat. Mánná álu gahtjá: ”Manen nåv?” De rahpá uvsav, at tjielggit mån galgav dunji. De gatjáv: ”Manen nåv dáhpáduváj? de tjielggibihtte dåj, márjju lij nåv, ja nåv lij.” Mánná dádjat ienebuv gå majt mij jáhkkep. Dån viertti gulldalit mánáv. Majt dat javllá ja sihtá.

Gåk duv mielas sámeskåvlå ja sáme åhpadus galggi giehttomijn barggat, le gus dujna soames ájádus dan birra? Jus dån oattjo niegadit, gåk de luluj?

Degu luondon, válldet nágin vuorrasup ulmutjav maŋen, vaj dat giehttu. Dát vuojná galggá mannat buolvas buolvvaj. Ja álu gávnnu nágin juohkka sajen mij giehttu. Ja de válldet sisi dakkir ulmutjijt, ja gullat juohkka bájkes. Majt da giehttu, nuorttat  ja git oarjás. Juohkka sáme guovlos. Juohkkahattjajn le ietjálágásj. Tjåhkanit nágin bále ja de giehttot. Ja álgget unna mánáj juo barggat. Ja de akti jali guokti jagen. Ja gahtjat mánájs jus da sihti årrot siegen. Ja máná diedon sihti, dav árvvedav mån. Ja barggat juojddá giedajn aj. Ij ber gulldalit, utan dån barga giedajn juojddá. Praktijkalasj bargov sämmi bále, ja de gulldala. Dav mån jáhkáv.

Manen le buorre barggat giedaj madin gulldala?

De l dujna juoga giedan vaj dagá. Ja de gulldala sämmibále. Mån jáhkáv at dån ij láhpe. Iv diede sábmáj. Dujna bissu dale dat ”fokus”. De máhtá gulldalit. Vuojná ham. Majt dån barga gå dån vuordá älov? Gå dån vuorddemin la miessemärkkomav. Dat la sämmi danna. Majt dahki gå tjåhkkåhi danna, ja vuorddi desik ällo boahtá?

Na dållå, le gus dat ájnas?

Le diedon, dållågátten diedon. Álu gå tjåhkkåhij goaden galgaj álu dållå, ja suovva. Diedon dålån, danna l degu suovva, tjuonama manni bajás. Ja dån dassala dålåv. Dat la riek hávsske dållågátten. Lehkus gånnå sihtá, dálven, ålggon jali gånnå. Dat degu tjoahkki ulmutjijt, dållå. Hávsske tjåhkudallat dållågátten. Bivval dálven, russtit biebmojt. Ja sämmá tjáhtje. Tjåhkkåhit jågåsjgátten, ájagátten, jávrregátten. Ja vuojná, gå tjátje guoran tjåhkkåj de sjaddá ietjálágásj. Dån gehtja jávren jus báro li ja jus la riek gabátloadtje. Dat la aj hávsske tjátje guoran.

Sämmá älon, gå la boahttsuj siegen. Dat la degu ietjá sadjáj boahtám. Sämmá gå luojtti älov giesen. Tjåhkudallat ja gulldalit ja gähttjat dajt ruovgge miesijt ma båhti. Ja sämmá mánnávuodan gå tjåhkkåhit gierrisin dálven, ja giesen tjåhkkåhit hierge nanna. Várddahit ja gähttjat. Ja gájtsaj siegen årrot, ja bednaga. Oadet bednagijn.

Manen jáhká vuorastimbäjvváj la álggám giehttot?

Dat dåbddu at mån vierttiv giehttot dal. Mån iv máhte dajt guoddet ietjam lunna. Dajna gå mån sávav at da galggi báhtset boahtte buolvajda.