Ságastallam Elli-Karin Pavvalijn

Muv ieddne lij riek tjiehppe giehttot juohkka lágásj giehtojt. Mån oahppiv unna nejtsutjin juo gulldalit dajt. Ja da vuoras ulmutja ma lidjin aj sijdan. Ja mij manájma tjoahken dåk ålos muhttijn. De muv rádna javllin “Ep desti maná. De lip dal gallánam uddni”. Men mån máhttsiv aktu ruoptus daj lusi, ja sihtiv gullat vaj giehttu ájn ienebuv.

Ja giehto, da ällim nav at daj galgaj balldet mánájt. Dallusj ájge luondon gávnnujin umasse vádá. Jávre, jågå ja diedon tjádjánit aj. Dat lij oahppo. Muv rádna javllin muhttijn dat lij balldet. Men mån ittjiv dåbdå at dat lij balldet. Dat lij oahppat. Ja muv rádna javllin “Gåk dån mujtá Elli-Karin? Le gus tjállám?”. Mån iv la tjállám.Men márjju lij dat at unnagattjan juo gávnnuj dat at sihtiv gullat ienebuv. Mån lav uddni nav ávon gå lav mån oadtjum oahppat dajt ja at bissu mujna mujton.

Gå mån giehtov dajt muhttijn, de mån mujtáv dajt vuoras ulmutjijt. Ja vuoras ulmusj sjaddá riek ávon gå máná ja mánná sihtá gullat. Mån ájádaláv, sämmi láhkáj la munji uddni. Mujna l sämmi dåbddo degu daj vuorasulmutjijn gå mån lidjiv mánnán. Dat la dárbbo at da dålusj ájggásasj giehto oadtju bissot buolvas buolvvaj. Nav mån ájádaláv, ja sávav at nav luluj sjaddat boahtteájge.

Le gus dujna akta favorijtta mujtto vaj giehtto duv iednes?

Mujna l dat álu årrum muv mánnávuodas. Nejtsusj ja mánno. Ja dat la duohta, dat ij la aktak ber giehtto. Ja ájn vil uddnik gå la dievvamánno, de mån tjuojgav ålggon. Da lidjin juohkkalágásj giehto. Muhttijn giehttun dal diedon stáloj birra.

Gå dån giehto, dåbdå gus jut dån la riek lahka duv iedne?

Dåbddu diedon. Ja álu álkkep gå sámegiellaj galgav giehttot. Men aj gå galgav jårggålit dárogiellaj. De sjaddá gássjelabbo, låsep munji jårggålit dajna gå giehtojt lav mån gullam julevsámegiellaj. Vájku vikka ja gähttjala, dat ij la sämmi. Dat ij boade nav lahka degu iednegiella, äjgádij giella.

Sihti gus suv giehttot vaj giehtoj ber navti?

Mån sihtiv ja sån giehtoj. Sämmi da vuorrasa ma lidjin birra. Ja diedon dallusjájge, ällim má miján aktak ietjá, ståhkat ja dahkat iesj ståhkamábnnasijt ma gávnnujin luondon. Miján ällim oassto ståhkamoame. Dagájma gerdajt ja dagájma bednagijt, boahttsujt ja nav. Mij oattjojma ietja huomahit majt dal uddni galggap ja dale nav. Ja diedon gå stuorábu sjattajma de váttsijma mälggadabbo ja mälggadabbo. Tjåkkijma muorjijt ja dale nav, ja manájma ja oakkojma ja båskåjt viettjajma.

Le gus ienep luondulasj giehttot ja gulldalit gå la luondon?

Le diedon. Mån jáhkáv mijá sáme ja juohkka álggoálmmugijn luonndo. Ja gå galggi juojddá válldet, muorajt jali majt tjoagget. De galggi gahtjat “oattjov gus mån”. Ja sämmi gå galggi årrot ijáv. Dalloj lij rákkas. De ällim dá goaden rággasin ja gahtjat “oattjov gu mån dánna ijástit”. De ådin nav buoragit. Ja sämmi ábnnasijt. Suojnijt, gájkka majt galggi luondos válldet. Dån galggi gahtjat. “Oattjov gu?”, dån i dárbaha tjavgga dån ájádalá iesj, jus oattjov válldet. Sämmi guole ja gájkka.

Ja gå la válldám. Muorje, ábnnasa, de dån gijtá. Men dån ittji galggam gájkka válldet at galgaj báhtset. Ja de gijttet gå vuolgá dat bájkesJa dat la munji viessomájge tjuovvum. Ja dat la riek tjábbe. Gijttet ja gahtjat.

Dat la dakkár diehto mij vijddábut manná giehtoj milta.

Le diedon. Mån jáhkáv dat gullu degu álggoálmmugijda. Ja ájádallat vaj báhtsá maŋep buolvajda. Maŋep buolva aj galggi oadtjot ávkev luondos.

Dån la nav árvas duv máhttudagájn, dån juogá ietjat máhttudagáv ja giehtojt iehtjádijda nav árvasláhkáj.

Juo, dasi mån lijkkuv. Ja gå mån oattjov giehttot. De mån sávav dat bissu boahtte buolvajda. Ja sämmi mån lav oahppam mánáj barggat sámeskåvllåj, ja nuoraj barggat aj. Dat vaddá munji nav ållo ja munji árvov. Ja dajna mån giehtov ja sidáv årrot siegen, at dat báhtsá boahtte buolvajda. Ja márjju gávnnu nágin mij giehttu.

Jut máná dádjadi álu ienebuv?

Le, ienebuv gå mij jáhkkep. Ja de munji l dat buorre duot jus gahtji, de mån máhtáv tjielggit dajda. Men da älla ållo ma gahtji, sámegielan. De mån tjielggiv dajda. Muv mánnávuodan, diedon jus ájádalájma, de gahtjat. Mánná álu gahtjá, “manen nåv?”. De rahpá uvsav, at tjielggit mån galgav dunji. “Manen nåv dáhpáduváj?”, de tjielggibihtte dåj, “márjju lij nåv, ja nåv lij”. Mánná dádjat ienebuv gå majt mij jáhkkep. Dån viertti gulldalit mánáv. Majt dat javllá ja sihtá.

Gåk duv mielas sámeskåvlå ja åhpadus galggi giehttomijn barggat, le gus dujna soames ájádus dan birra? Jus dån oattjo niegadit, gåk de luluj?

Degu luondon. Válldet nágin vuorrasup ulmutjav maŋen, vaj dat giehttu. Dát vuojná galggá mannat buolvas buolvvaj. Ja álu gávnnu nágin juohkka sajen mij giehttu. Ja de válldet sisi dakkir ulmutjijt, ja gullat juohkka bájkes. Majt da giehttu, davvet dåppe ja git oarjás. Juohkka Sáme guovlos. Juohkkahattjajn le ietjálágásj. Tjåhkanit nágin bále ja de giehttot. Ja álgget unna mánáj juo barggat. Ja de avtav jali guokti jagen. Ja gahtjat mánájt jus da sihti årrot siegen. Ja máná diedon sihti, dav árvvedav mån. Ja barggat juojddá giedajn aj. Ij ber gulldalit, utan dån barga giedajn juojddá. Praktihkalasj bargov sämmi bále, ja de gulldala. Dav mån jáhkáv.

Manen le buorre barggat giedaj madin gulldala?

De l dujna juoga giedan vaj dagá. Ja de gulldala sämmibále, ja gulá. Mån jáhkáv at dån ij láhpe. Iv diede sábmáj. Dujna bissu dale dat fokus. De máhtá gulldalit. Vuojná ham. Majt dån barga gå dån vuordá älov? Gå dån vuorddemin la miessemärkkomav. Dat la sämmi danna. Majt dahki gå tjåhkkåhi danna, ja vuorddi desik ällo boahtá.

Na dållå, le gus dat ájnas? Dållågátten.

Le diedon, dållågátten diedon. Álu gå tjåhkkåhij goaden galgaj álu dållå. Ja suovva. Diedon dålån, danna l degu suovva, tjuonama manni bajás. Ja dån dassala dålåv. Dat la riek hávsske dållågátten. Lehkus gånnå sihtá, dálven, ålggon jali gånnå.Dat degu tjoahkki ulmutjijt, dållå. Dållå dat tjoahkki vuojná. Hávsske tjåhkudallat dållågátten. Bivval dálven, russtit biebmojt. Ja sämmi tjáhtje. Tjåhkkåhit jågåsjgátten, ájagátten, jávrregátten. Ja vuojná, gåk lij ájn namma, gå tjátje guoran tjåhkkåj de sjaddá ietjálágásj. Dån gehtja jávren jus báro li ja jus la riek gabát loadtje. Dat la aj hávsske tjátje guoran.

Sämmi älon, gå la boahttsuj siegen. Dat la degu ietjá sadjáj boahtám. Sämmi gå luojtti älov giesen. Tjåhkudallat ja gulldalit ja gähttjat dajt ruovgge miesijt ma båhti. Ja sämmi mánnávuodan gå tjåhkkåhit gierrisin dálven, ja giesen tjåhkkåhit hierge nanna. Várddahit ja gähttjat. Ja gájtsaj siegen årrot, ja bednaga. Oadet bednagijn.

Manen jáhká vuorastimbäjvváj la boahtám?

Dat dåbddu at mån vierttiv giehttot dal. Mån iv máhte dajt guoddet ietjam lunna. Dajna gå mån sávav at da galggi báhtset boahtte buolvajda.

Elli-Karin Pavvalijn

Min mor var riktigt duktig på att berätta alla möjliga slags historier. Jag lärde mig som liten flicka att lyssna på dem. Vi satt där vid barn och min vän sa. “Ska vi inte gå. Nu är jag less.” Men jag gick själv tillbaka till dem och bad om att få höra dem berätta ännu mer.

Och berättelserna, de var inte för att skrämma. Min vän sa att de berättade för att skrämma men jag kände inte att det var det. Det var för att lära. Och min vän frågade också “Hur minns du Elli-Karin? Har du skrivit ner?”

Jag har inte skrivit ner. Men kanske är det fanns i mig redan som liten att jah volle höra mer. Jag är i dag så glad att jag jag fick lära mig och att det finns kvar i minnet.

De gamla blev alltid så glad när barnen ville lussna. Och jah tänker, det är samma sak för mig i ag. Jag har samma känsla som de äldre hade när jag var ett barn.”

[/fusion_text][/fusion_builder_column][/fusion_builder_row][/fusion_builder_container]